Majandusaasta aruande esitamine

Iga kevad kordub sama küsimus: kas aastaaruanne on juba esitatud või on tähtaeg alles ees? Kirjutasin varem sellest, mida majandusaasta aruanne ettevõtte kohta räägib – siin keskendun praktilisele poolele: kellele on aruande esitamine kohustuslik, mis on tähtaeg ja kuidas see e-äriregistris käib.

Kellele on majandusaasta aruande esitamine kohustuslik

Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja. See tähendab, et majandusaasta aruande peavad koostama ja esitama:

• kõik äriühingud – osaühingud, aktsiaseltsid, täis- ja usaldusühingud;
• mittetulundusühingud (MTÜ-d);
• sihtasutused (SA-d).

Aruande esitamise kohustus kehtib sõltumata sellest, kas ettevõttes oli aruandeaastal tegevust või mitte – ka nulltegevusega ühing peab aruande esitama. Erisused puudutavad aruande mahtu, mitte esitamise kohustust ennast: mikroettevõtja ja väikeettevõtja tohivad koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt bilansist ja kasumiaruandest koos lisadega, samas kui suurema ettevõtja aruanne peab sisaldama ka rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet.

Tähtaeg: kuus kuud majandusaasta lõpust

Äriseadustiku järgi esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Kalendriaastaga kattuva majandusaasta korral (1. jaanuar – 31. detsember) tähendab see, et aruanne peab äriregistris olema hiljemalt 30. juunil.

Kui ettevõtte majandusaasta on nihutatud (näiteks 1. juuli – 30. juuni), nihkub ka tähtaeg vastavalt – kuus kuud arvestatakse alati majandusaasta lõpust, mitte kalendriaastast. Enne äriregistrile esitamist peab aruande olema osanike või liikmete poolt kinnitatud; kui ühingul on audiitor või nõukogu, tuleb aruandele lisada ka audiitori järeldusotsus ja nõukogu arvamus.

Millal aruande koostamisega alustada

Kuigi tähtaeg on kuus kuud, ei tasu aruande koostamisega viimasele kuule jätta. Enne esitamist tuleb pearaamatu saldod üle kontrollida ja inventeerida, teha saldovõrdlused ja päringud, koostada aastalõpukanded ning vajadusel korrigeerida varasemaid maksudeklaratsioone. Kui ühingul on audiitor, lisandub veel audiitoriga suhtlemise ja materjalide kokkupanemise aeg – seda kõike on mõistlik planeerida juba jaanuaris-veebruaris, mitte jätta maikuusse.

Kuidas aruannet esitada

Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt e-äriregistri portaali kaudu, e-aruandluskeskkonnas. Kaks võimalust:

1. Andmete sisestamine keskkonnas – täidad aruande vormid otse portaalis (bilanss, kasumiaruanne, lisad jm).
2. XBRL-faili üleslaadimine – kui raamatupidamisprogramm (näiteks Merit Aktiva) võimaldab aruande eksportida XBRL-vormingus, saab andmed keskkonda üle tuua failina, ilma käsitsi sisestamata.

Allkirjastada saab kas digitaalselt või paberil allkirjastatuna ja skaneeritud kujul üles laadides – digiallkiri ei ole kohustuslik, kuid on kiireim viis.

Mis peab aruandes sisalduma

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ja lisadest. Täismahus aruanne sisaldab:

• bilanss – ülevaade varadest, kohustistest ja omakapitalist bilansipäeval;
• kasumiaruanne – aruandeperioodi tulud, kulud ja kasum või kahjum;
• rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne (täismahus aruandel);
• lisad – arvestuspõhimõtted ja täpsustavad selgitused bilansi ja kasumiaruande kirjete kohta;
• tegevusaruanne – juhtkonna ülevaade ühingu tegevusest, arengust ja olulistest sündmustest aruandeaastal (mikroettevõtja, kes lähtub lühendatud aruandest, võib tegevusaruande jätta koostamata).

Mikro- ja väikeettevõtja tohivad koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt bilansist ja kasumiaruandest koos lisadega – see on peamine erisus, mis aruande koostamise mahtu ja seega ka koostamisele kuluvat aega mõjutab.

Audit või ülevaatus – kas Sinu ettevõttel on kohustus?

Osal ettevõtetel tuleb enne aruande kinnitamist lasta see audiitoril kontrollida või üle vaadata. Kas ja millised piirmäärad Sinu ettevõttele kehtivad, oleme kirjutanud eraldi postituses: audiitorkontrolli ja ülevaatuse piirmäärad. Kui audit on kohustuslik, tuleb see planeerida piisava ajavaruga enne tähtaega, sest audiitori järeldusotsus peab aruandega koos esitatama.

Mis juhtub, kui aruanne jääb tähtajaks esitamata

Kui aruannet õigeks ajaks ei esitata, ei jää see tähelepanuta – registripidajal on õigus nõuda esitamist ja korduva rikkumise korral ka ühing registrist kustutada. Kindel on see, et pikalt esitamata jäänud aruanne muudab ühingu jaoks keeruliseks nii pangatoimingud, hankemenetlustes osalemise kui ka koostööpartnerite usalduse võitmise – seepärast tasub tähtaega jälgida ka siis, kui tegevust on vähe.

Kuidas AR Tähelend saab aidata

Koostame majandusaasta aruande nii oma jooksvatele klientidele kui ka ühingutele, kelle raamatupidamist peab keegi teine – vajame selleks pearaamatu väljavõtet ja algdokumente. Aastaaruande koostamine käib majandusaasta aruande koostamise teenuse juures tunnihinna alusel: 55 € + km tunnis. Väikeettevõtjal kulub aruande koostamisele tavaliselt 2–4 tundi ehk 75–160 € + km, mahukama aruande korral (saldopäringud, võrdlused, korrigeerimised) 8–16 tundi. Küsi pakkumist ja saad täpse hinna oma ettevõtte andmete põhjal.

Allikad

• Äriseadustik § 179 – majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile 6 kuu jooksul
• Raamatupidamise seadus § 2 (raamatupidamiskohustuslane), § 3 (mikro-, väike-, keskmise suurusega ettevõtja mõisted), § 14–§ 15 (majandusaasta aruande koostamine ja koosseis)
• RIK e-äriregister – majandusaasta aruande esitamine